Advendi- ehk jõulude ootuse aja künnisel, laupäeval, 5. detsembril kella 11.00-13.00 toimub selle aasta viimane Lustimaa meisterdamise töötuba.Advendi- ehk jõulude ootuse aja künnisel, laupäeval, 5. detsembril kella 11.00-13.00 toimub selle aasta viimane Lustimaa meisterdamise töötuba.
Et jõulude tuleku aega rõõmuga täita, meisterdame seekord päkapikke, keda lapsed vahel ka kardinate ja akende taga piilumas näevad. Räägime jõulude tuleku meeleolust, kingitustest, kinkimisest ja rõõmust. Ja sellest, kuidas detsembrikuises välises kiiruses siiski sisemist rahu ära tunda. Seekord kasutame materjalidena villa kõrval ka käsitöötraati.
Osalemisest palun teada anda hiljemalt neljapäeval, 3. detsembril telefonil 5225088 või siiri@lustimaa.ee
Osalemistasu koosneb materjalikuludest ja vabast annetusest. Kohapeal on võimalik teed ja kohvi juua.
Novembrikuu esimesel laupäeval, 7. novembril kella 11.00-13.00 meisterdame taas midagi, mis nii tegijale kui mängijale rõõmu tooks.
Meisterdamise idee tuleb seekord looduses toimuvast, kus juurte all ja maapõue sügavustes palju erineivaid toimekaid tegelasi elab. Talve lähenedes võime neid nähtavamaks teha. Kasutame viltimistehnikat või juba valmis viltkangast õmblemist ning teeme veidi lihtsat puidutööd. Kaasa võib võtta mõne metsast leitud kenasti kaardunud oksa, aga mõned oksad ja õõnsustega puutükid on ka kohapeal olemas.
Osalemisest palun teada anda hiljemalt neljapäeval, 5. novembril telefonil 5225088 või siiri(at)lustimaa.ee
Osalemistasu koosneb materjalikuludest ja vabast annetusest.
Kohapeal on võimalik teed ja kohvi juua.
Töötoad toimuvad iga kuu esimesel laupäeval. Sellel aastal lisaks 7. novembrile veel 5. detsembril kell 11.00-13.00.
Selle sügise teine mänguasjade meisterdamise töötuba Lustimaal toimub sel laupäeval kell 11.00.-13.00, aadressiks ikka Väike-Patarei 15-2.
Sel korral teeme nukule ise voodi. Sellise, kuhu eelmistel kordadel valmistatud rätinukk ka ära mahub. Kellel omatehtud nukku veel pole, võib ideid selle tegemiseks kohapealt saada.
Töötoa juhendajaks on seekord pillimeister ja käsitööõpetaja Marat Kahre Põlva lähedalt. Töö on mõeldud selliselt, et kaasategemine on ka ilma eelneva puutöökogemuseta võimalik. Marat valmistab sängi jaoks materjali pisut ka ette, seetõttu on eelnev registreerimine vajalik.
Osalemisest palume teada anda hiljemalt reedel, 2. oktoobril telefonil 5225088 või siiri@lustimaa.ee
Osalemistasu koosneb materjalikuludest ja vabast annetusest.
Kohapeal on võimalik teed ja kohvi juua.
Töötoad toimuvad iga kuu esimesel laupäeval. Sellel aastal siis 7. novembril ja 5. detsembril kell 11.00-13.00.
Kuidas oma lapsele armastust edasi anda? Milline osa on selles mänguasjal? Milline vahe on isetehtud, käsitöömeistri valmistatud ja tehasetööna valminud nukul? Aga isetehtud nuku valmistamine on keeruline ja mul pole aega, nii palju on teha…
Sel korral räägime ning jagame omavahel kogemusi lapsest, emast-isast ja nukust. Praktilises osas meisterdame-vildime rätinukule voodivarustuse. Viltimisvilla ja viltimisvahendeid on kohapeal olemas, aga võib ka oma materjali ja töövahendid kaasa võtta.
Kui Sa eelmistes, kevadistes töötubades ei osalenud:
- saad alustada rätinuku tegemisest ning näha ideid, mida nukuke veel võiks vajada.
Osalemistasu:
- koosneb materjalikuludest ja vabast annetusest (saab maksta kohapeal).
Registreerumine:
- hiljemalt reedel, 4. septembril telefonil 5225088 või siiri@lustimaa.ee
Töötuba toimub:
- laupäeval, 5. septembril kell 11.00-13.00 aadressil Väike-Patarei 15-2
Järgmised töötoad sel aastal: iga kuu esimesel laupäeval: 3. oktoobril, 7. novembril ja 5. detsembril kell 11.00-13.00.
Filed under: loovus, seminarid | Sildid: intuitiivpedagoogika, solvik, steiner, waldorf
Lustimaa tiim oli nädal aega Rootsis Solvikis intuitiivpedagoogika kursusel.
Praegusel ajal suhtume meie, inimesed, loodusesse tihti ühekülgselt. Saame looduselt toitu, puitmaterjali ning keskkonna, mis aitab negatiivseid elamusi maha laadida.Varasematel aegadel teadsid inimesed loomulikust traditsioonilisest teadmisest, mida teha, et loodusele midagi vastu anda. Oli ka nn. teadjainimesi, kes vajadusel loodusriigiga kontakti võtsid ning igapäevaküsimustele sealt vastuseid tõid.
Nendest aegadest on säilinud muinasjutupiltidena palju lugusid. Kui inimeste teadvus vaimumaailma ning loodusolendite suhtes hämarduma hakkas, kirjutati üles tohutul hulgal muinaslugusid, mis neist maailmadest tõeseid pilte edasi andsid.
Tänapäeva inimestel ei ole muinasjutumaailmasse usku. Need lood pole justkui tõsiseltvõetavad. Teaduslik maailmavaade on see, mis sellist usku ja tõsiseltvõetavust asendab…
Kuid küsimus jääb: kas oleme ainult tarbijad või saame loodusele kaasaegsel viisil ka midagi tagasi anda.
Loodushoid ja eneseareng
2009. aasta suveseminar
29.juuni kell 13.00 kuni 1. juuli kell 13.00 Aadu- Peetril ja 2. juuli kell 9.30 kuni 4.juuli kell 13.00 (19.00) Õnnemäel
Teemast: Sel aastal tuleb Aadu- Peetrile ja Õnnemäele oma kogemusi jagama ning praktilist seminari läbi viima Marcel Desax Rootsist.
Seminari peateema- loodushoid on mõeldud nii loeng-vestluse kui praktilise seminarina. Niisiis võtame sel aastal jutu järel ka tõõriistad kätte.
Marcel kirjutab sellest nii:
Loodusega leian ma kooskõla, kui töötan looduses ja olen oma meeltes ärkvel. Loodust ei saa ainult tühjendada ja ära kasutada kui tootmistöökoda. Samuti ei saa loodust ainult iseenda hooleks jätta.
Loodusega õiglaselt kooskõlas elamine muudab selle ühtlasi ka komplitseeritud kohustuseks. Vaadeldes teda oma meeltega, elan ma sisse Loodusriigi olevusse. Eelkõige saan ma sisse elada taimede olemusse ja kirjeldan iseenda jaoks, missugused elutingimused on nende jaoks olemas. Loodusesse sisse elades aitan ma oma tööga seal, kus näen, et miski tervel arengul ees seisab. See on kunstilis-loominguline protsess ja ei hirmud vigade ees ega rõhuvad kohustused ei vii siin edasi. Minu küsimus on – kuidas saab igaüks leida ühenduse Loodusega.
Et elementaarolevused minu tegemistesse lülituvad, sellega võin ma arvestada, olenemata sellest, kas minul nendega otsene kontakt on või mitte.
Nagu elus üldse, oleneb looduse teadvustamisest, kuidas ma suhtun elavasse maailma ja missuguseid vastuseid mulle antakse.
Pärastlõunane teema on enesearenguga seotud küsimused ja vastused.
Marcel kirjutab sellest nii:
”Elu oleks lihtne kui teised inimesed mind pidevalt ei häiriks.“ Niikaua, kuni ma nii mõtlen ei võta ma iseenda arengut tõsiselt. Elu räägib minuga kõige rohkem selles kohas, kus hõõrumised tekivad, kus ma vastuseisu tajun ja kus raskused mind endast välja viia ähvardavad.
Valud ja hirmud on mulle suureks abiks, kui ma võtan neid kui vahendavat keelt. Seda keelt võin ma kõige paremini oma enda kehalt kuulatada. Sest minu keha on see, mis laseb tunnetel tekkida.
Ma väsin ära, kui ma tõrjun keha signaale. Ma võin oma isikliku vastuseisu muuta võimaluseks olla siin ja praegu. Kui ma vaatan seda, mis üles tõuseb kui olemuslikku ja võtan seda tõsiselt ning võtan vastutuse oma isikliku arengu eest, siis ma avan värava, mis viib vabaduse juurde. Seega võin olla rõõmus, kui teised inimesed mind häirivad. Nii saan ma selge põhjuse, et end edasi arendada ja mitte tuimaks muutuda.
Minu seminarid hõlmavad seda, kuidas ma iseendaga suhelda saan, et siis maailmaga suhelda. Ainus inimene, keda mina muuta saan, olen ma ise.
Kuidas ma saan maailma rahulolevalt suhtuda ka siis, kui ma kõigega nõus ei ole, mis seal toimub?
Minu väljenduspunkt on pedagoogikas. Ma märkan aga, et enamus mis ma sealt leidnud olen, on ka üldiselt kehtiv.
Väikestele ja suurtele poistele on Aadu-Peetril sel korral võimalus valmistada kohapeal sõitmiseks ühiselt või endale koju kaasa viimiseks puidust mäeauto. Sellise, mis mäest alla veereb ja kuhu ise sisse saab istuda.
Õnnemäel saab aga valmistada väiksema auto, sellise, mis liivakasti ära mahub. Automeisterdamise soovist palume registreerimisel teada anda.
Põikame ka Õnnemäe lähedal ühte taluõue, kus väga vana kask tähelepanu ja abi ootab.
Seminar on mõeldud n.ö. voolavana, osaleda võib ka ainult ühes kohas. Ja nii, nagu igal aastal on laagrisse kaasa tulema oodatud kogu pere- väikesed ja suured.
Kohalejõudmine:
Aadu-Peetri asub Harjumaal, Kuusalu vallas Turbuneeme külas. Tallinnast mööda Peterburi maanteed sõites pöörake Loksa poole. Loksal keerake pärast kirikut paremale Viinistu ja Turbaneeme suunas. Siis sõitke mööda peateed ikka otse mõned head kilomeetrid kuni tuleb Turbuneeme silt. Ikka mööda peateed sõites leiate Aadu-Peetri paremat kätt suurele kivile toetatud sildi järgi.
Õnnemäe asub Lõuna-Eestis Põlva maakonnas Kõlleste vallas Krootuse külas. Põhja poolt tulles Tartust välja sõita Võru maanteed pidi. Savernas keerata vasakule Põlva poole. Kuue kilomeetri pärast jõuate ristmikuni. Viidad suunavad paremale Krootuse 0,5 km ja vasakule 9 Karilatsi. Keerate vasakule kruusateele ja 200 meetri pärast kuuseheki kõrvalt kahe majapidamise vahelt uuesti vasakule. Poole kilomeetri pärast keset heinamaad põõsa juurest paremale Õnnemäele.
Põlva poolt tulles sõita Ihamaru Saverna suunas. Krootuse ristist pöörata paremale ja 200 meetri pärast vasakule. Põõsa juurest paremale Õnnemäele.
Koht ja kohapealsed tingimused:
Aadu-Peetri asub Loksa – Viinistu mantee kõrval. Üle hektari suurusel alal on erinevaid pinnavorme ja haljastust. Mere kaldal on telkimisplats duši ja välitualettidega ning väliköök. Seminaritööks on suur telk. Kuna mereäärne ilm on muutlik, siis tuleks kaasa võtta riided nii sooja kui jaheda ja niiske ilma puhuks ning telk koos telkimisvarustusega. Algajal telkijal soovitame võtta kaasa lisatekke. Kellele telgis ööbimine ei sobi, peaks sellest eelnevalt teada andma, et võimalusel katuse alla ööbimiskoht leida (siis tuleks arvestada ka lisakuludega).
Õnnemäe asub Lõuna-Eesti kuplilise maastiku serval. Meist edasi algavad metsased alad ja kahe kilomeetri kaugusel metsa sees asub järv. Õnnemäe asub suurema mäekese nõlval. On palju avarust, tuult ja taevalaotust.
Õnnemäel on noor pere loonud kolm suve kodu ja väärilist kohta inimtegevuseks. Meil on toimetamiseks hektar metsa ja kaks hektarit endist heinamaad. Metsatukk ise on ca 3 ha suur ja seal pesitsevad rebased ning seal asub ka küngas. Muul alal kasvab kolme aastaga istutatud nn kõrghaljastus.
Tuule, vihma ja palavuse korral saab kasutada väliköögi avarat katusealust. Kööginurgas on puupliit ja muud vajalikku. Väljas väikse majakese taga WC. On olemas ka saun, kus elab pererahvas. Sauna kasutamise aja korraldame kohapeal.
Ööbimine on mõeldud kaasavõetud telkides. Kellel telgis ööbimisega küsimusi võime leida ulualuse sõprade juures katuse all.
Toit: Hommiku ja õhtusöögi ning Õnnemäel ka lõuna valmistamine on väliköögis ühiste jõududega võimalik. Aadu-Peetrile tellime lõunasupi Viinistult. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Ühissöömise soovist palume registreerimisel teada anda.
Registreerimine: Enda tulekust anna palun teada 22. juuniks tel.:5225088 (Siiri), siiri.veensalu@gmail.com või tel.:53474216 (Marat). Registreerides anna palun teada, kas keegi Sinu perest osaleb autode meisterdamisel.
Kulud: Seminari osalustasu on 500 kr. pere kohta sõltumata sellest, kas osaleda mõlemas või vaid ühes kohas. Sellele tuleb juurde sõõgikulu. Kui mäeauto valmistada endale koju kaasa viimiseks, lisandub materjali maksumus.
Sel reedel (05.juuni) kell 11.00-13.00 meisterdame juba kolmandas Lustimaa meisterdamise töötoas rätinukke ja rätinuku riideid. Kui soovid enda ja/või lapse jaoks tähenduslikust materjalist seda nukku teha, siis võta ca 40×40 cm suurune pehme riie kaasa.
Lustimaa töötubade eesmärk on meisterdada vahvaid mänguasju või muid lastega seotud käsitööesemeid. Ja seda nii, et samal ajal saaksime juttu rääkida ning et oleks tore ja hea olla. Nimetaksime neid siis jutu- ja näpuringideks, eks?
Meisterdamise asukoht: Lustimaa kontor-näidistesaal aadressil Väike-Patarei 15-2.
Juhendaja: Siiri Veensalu
Kui soovid saad ka lapse kaasa võtta. Pakume ka kohvi ja teed. Näputöö ajal vestleme elust, lastest jne. Tavapärasel kujul tasu ei ole. Osaleja soovi korral juhendajale tasu vastavalt võimalustele. Aga see pole eesmärk :-).
Registreerumine on vajalik, selleks saada hiljemalt üks päev enne töötoa toimumist e-mail siiri [ät] lustimaa.ee või helista 52 25 088.
Filed under: loovus
Sir Ken Robinson räägib (kahjuks inglise keeles) kuidas kool (vahel) hävitab meie loovust. Väga vaimukal moel :-).
Organisatsiooni ja koostöö uurija Maaja Vadi kirjutas ajalehes Postimees ühest laste seas läbi viidud uuringust, kus selgus, et Eesti lapsed eelistavad üksinda töötamist grupis toimetamisele. Lapsed leidsin nimelt, et pigem on parem täita ülesannet (näiteks aia värvimine) üksinda neli päeva töötada kui neljakesi üks päev töötades.
Põhjendusi oli erinevaid (näiteks see, et teised võivad halvasti töötada), aga selgelt on tegemist meie, täiskasvanute, poolsete mõjutustega. Maaja Vadi usub, et kui me ei suuda muuta laste hoiakuid, siis koostöö puudumisega seotud probleemid ühiskonnas aina süvenevad. Ilmselt on tegu sügaval kultuuris valitseva arusaamaga ning grupis töötamise eelistena nähakse peamiselt omavahelist suhtlemist, mitte üksteise toetamist.
Aga positiivset ka – lapsed teadsid kuidas majanduskriisist välja pääseda – poes tuleb kommiriiulist vähem komme võtta ning osta eestimaiseid kaupu :-).
Filed under: mängimisest
Mida saaksime teha, et aidata last, kellel on raskusi mängude väljamõtlemisega? Kes poleks sellega mingil hetkel kokku puutunud? A la emme, mul on niiii igav…. ….mul pole midagi teha jne.
Ulla Laxén arvab oma raamatus “Laul, mis leidis sõnad. Mängu kaudu sisemise vabaduseni“, et kõige olulisem on, et täiskasvanud oleks teadlikud asjaolust: laps elab maagilises maailmas, kus kõik asjad on hingestatud ja elavad. Lapse jaoks on kõik omavahel seotud. Täiskasvanul on võimalus lapse maailmani jõuda, kuulates last endas. Lapse mängu stimuleerib see, kui täiskasvanu saab elada siin ja praegu ning kogeda mängu endas.
Selleks, et mäng oleks tõeliselt sügav, on lapsel vaja aega ning mitte palju, kuid kvaliteetseid mänguasju. Mängu abil jõuab laps alateadvuseni ja saab vabaks. Et mäng tõepoolest lapse siseilmani jõuaks, on lapsel vaja rahu ja vaikust.
Mäng on midagi rohkem kui lapse töö.
Tänapäeval räägitakse tihti, et mäng on lapse töö, kuid mäng on tegelikult midagi palju enamat. Ulla usub, et kui meie, täiskasvanud, suudaksime meenutada oma lapsepõlve mänge, siis mõistaksime oma lapsi rohkem. Nii et – meenutama :-).
Mänguasja blogi. Mäng on lust! 