Mänguasja blogi. Mäng on lust!


Isa depressioon mõjutab lapse arengut
27. märts 2009, 21:11
Filed under: lapsest, uuringud | Sildid: , ,

Blogi Child Pyscholgy and Parenting Research kirjutab dr. James Paulson´ija tema kolleegide poolt läbi viidud uuringust, mille teemaks oli uurida kuidas mõjutab vanemate depressioon laste keelelist arengut .

laps-tekilUuringus olid vaatluse all 9…24 kuu vanused lapsed ja nende vanemad, täpsemalt uuriti, siis kuidas vanematepoolne raamatute ette lugemine mõjutab laste kõne arengut. Uuring hõlmas enam kui 4 000 perekonda ja eeltingimus oli, et peres on mõlemad vanemad olemas. Jälgiti laste sõnavara, vanemate stressi taset ning perekonnas valitsevaid ette lugemise harjumusi.

Mõned tulemused ei üllatanud – 9 kuud peale lapse sündi tunnistasid 24% emadest ning 20% isadest kergeid depressiooni ilminguid ja vastavalt 9% ja 6% tunnistasid keskmiseid või suuremaid depressiooni ilminguid. See kinnitab varasemate uuringute tulemusi, et lapse sünni järgne stress on peres suhteliselt tavaline ning see mõjutab nii ema kui isa. 

Aga oli ka üks päris üllatav tulemus – kuigi nii ema kui isa hakkasid depressiooni korral lapsele vähem ette lugema, siis mõjutas lapse kõneoskuse arengut pidurdavalt ainult isa-lapse lugemisharjumuse muutumine. 

Teadlaste arvates on selle põhjuseks asjaolu, et emad veedavad lastega suhteliselt palju aega, samal ajal kui isade lastega koos olemise aeg on niigi väike ning selle vähimgi vähenemine omab seetõttu suurt mõju lapse arengule.



Õige mängimine?
23. märts 2009, 16:18
Filed under: mängimisest, mänguasjadest | Sildid: , , ,

20080620_05391

Saime kutse sünnipäevale. Väikese lapse sünnipäevale. Mis siis ikka – võtsime oma varudest kingi kaasa ja läksime sünnipäevale.

Värvilised klotsid meeldisid sünnipäevalapsele ja kõik oli tore.

Õhtul abivalmis lapsevanem helistab ja räägib, et tahaks lapsega koos mängida, aga ei leia klotside juures juhendit – et kuidas seda mängu peaks mängima? Siin ongi iva – meie, täiskasvanud, ei pea alati lapsele “ette mängima” nii nagu meie arvates õige on.

Anna asjad lapse kätte, las ta mängib vabalt – ja ole mureta ta leiab “õige” mängu. Ja ainult nii areneb tema fantaasia, vastupidisel juhul s.t. kui meie ütleme kuidas “õige” on, siis laps ei otsi ega mõtle ise – see on nn treenitud hülge kasvatamise tee.



Vägivaldsed mängud ja käitumine
19. märts 2009, 20:06
Filed under: mängimisest, mänguasjadest, uuringud | Sildid: ,

korvpallSelle üle kas vägivaldsed filmid ja mängud võivad põhjustada agressiivset käitumist on palju arutatud. Brad Bushman Michigani Ülikoolist ja Craig Anderson Iowa State Ülikoolist järeldavad aga enda läbi viidud uuringule tuginedes, et vägivaldsete filmide vaatamine või arvutimängude mängimine mõjutab laste käitumist veel ühel moel, millest pole seni juttu olnud – nimelt väheneb oluliselt soov aidata hätta sattunuid.

Katsetes kasutati elukutselisi näitlejaid, kes mängisid kaklust ja teesklesid vigastusi. Katsealused, kes olid enne lärmi ja appikutsete kuulmist mänginud 20 minutit vägivaldseid mänge hindasid situatsioone vähem ohtlikeks. Katsealustel, kes olid vaadanud vägivaldset filmi, oli abivajavale naisele appi minemise aeg pikem kui mitte filmi vaadanutel.

Nii et tasub ikka valida, millega aega sisustada :-).



Isad tegelevad rohkem lastega, kes on nende sarnased
16. märts 2009, 20:30
Filed under: lapsest, uuringud | Sildid: , ,

lapsBlogis BPS Research Digest kirjutatakse Hollandis läbi viidud uuringu tulemustele tuginedes, et isad on emotsionaalselt lähedasemad ja tegelevad rohkem nende lastega, kes on  nende endi sarnased kui nendega kelle välimus on vähem nende moodi. 

Uuringu raames vaatles Marianne Heijkoop koos kolleegidega 90 kaheksa kuni üheksa aastase lapsega Hollandi perekonna käitumisharjumusi.

Uurimisgrupp järeldas, et nende uuringu tulemused kinnitavad evolutsiooniteooriast lähtuvat ideed, et mehed on rohkem motiveeritud enda välimusele sarnanevate lastega tegelema. Ühe põhjusena tuuakse välja asjaolu, et kuna mehed ei saa kunagi olla 1oo% kindlad oma isaduses, siis otsivad nad alateadlikult sellele kinnitust ja selle järgi korrigeerivad ka oma käitumist.



Lapse maailm: esimene seitsmeaastane periood
7. märts 2009, 14:30
Filed under: lapsest | Sildid:

Rootsi lastepedagoog Ulla Laxén on oma raamatus “Laul, mis leidis sõnad” kirjeldanud oma tähelepanekuid lapse arengust. Läbi järgmise kolme postituse kirjutame siia kah sellest, et milline see tema arusaamine on. Ta on lapse arengu jaganud kolmeks seitsmeaastasels etapiks – nendest esimene ongi selle postituse teema.

08140_08150-smallEsimest seitsmeaastast perioodi, mida peetakse inimese elus kõige olulisemaks, võiks võrrelda nukustaadiumiga ehk ajavahemikuga, mil areneb lapse keha ja siseorganid. Iga rakk lapse kehas muutub ja keha ning siseorganid kujunevad välja nii, et sobituda selle unikaalse olendiga.

Last võib vaadata kui muusikut, kelle instrumendiks on tema keha, st mida paremini tema füüsiline keha areneb, seda paremini saab laps oma instrumenti mängima õppida. Selleks, et oma keha arendada, kasutab laps oma elujõudu. Täna aga kasutatakse lapse elujõudu õppimiseks ja mälutreeninguks, mille tulemusena on lapsel nõrgalt välja arenenud füüsis, mis ei sobitu lapse kordutamatu eripäraga.

Esimese seitsme aasta jooksul peab lapse tahe arenema kaosest organiseeritud tahteks. Lapsel areneb välja praktiline intellekt käsikäes lapse tahtega. Laps tunneb endas sisemist sundi, mis paneb ta tegutsema ja sunnib olema aktiivne, selleks et saada uusi kogemusi. Meie, täiskasvanud, aga peame vahel lapse tegutsemisele piirid seadma, kuna nii tunneb laps end turvaliselt.

Lapse jaoks on loomulik olla ustav ja tänulik end ümbritseva suhtes. Seda tunnet saame süvendada, näidates ise üles tänulikkust elu ees ning austades traditsioone väikeste lihtsate rituaalidega, nagu näiteks seda on küünla süütamine.

Esimese seitsme eluaasta jooksul mõtleb, tunneb ja kogeb laps maailma oma meelte abil. Erinevalt lapsest suudab täiskasvanu oma meelte jäljendeid blokeerida. Laps aga, vastupidi, imeb kõik muljed endasse.

Lapse maailm oleks läbinisti kaootiline, kui poleks seatud nii, et laps õpib täiskasvanut jäljendades. Jäljendamise abil suudab laps oma muljeid organiseerida ning neile ka väljundi leida.

Kui lapsel puudub täiskasvanu jäljendamise võimalus positiivsel moel, saab temast oma meelte kaudu omandatavate kogemuste vang, mis omakorda viib rahulolematuseni ning väljendub tihti hüperaktiivsuses ja keskendumisvõime puudumises. Selline laps ei jaksa mitte millestki tõsiselt huvituda.

 

Allikas: Ulla Laxén “Laul, mis leidis sõnad. Mängu kaudu sisemise vabaduseni”; kirjastus Ilo.



Millised mänguasjad on lapsele kõige paremad? Osa 4: viie kuni seitsmeeaastane laps
3. märts 2009, 16:16
Filed under: mänguasjadest | Sildid:

 

Sarja neljas ja viimane postitus vaatab, et mis on mängu sisu 5-7 aastase lapse jaoks ja millised mänguasjad võiks sobida.

74916_vaikeÜldiselt ollakse arvamusel, et selles vanuses lapse mängu stiimul ei tule enam üksnes väljast, konkreetsete objektide maailmast, nagu on nooremas eas, vaid tõuseb rohkem ja rohkem lapse seest. Mäng on ikka orienteeritud ümbritsevate täiskasvanute tegevuste matkimisele, aga nüüd laps alustab mängu “pildist” mis tärkab tema sees – vaimne pilt sellest, mida ta tahab teha. Näiteks võime kujutleda olukorda kui neli 5-6 aastast last mängivad ema ja isa. Nad arutavad täpselt, kes mingit rolli hakkab mängima. Kui “ema” tahab lauda katta, siis ta leiab ainult puust taldrikud ning näeb seda et tass, alustass, kohvi- ja piimakann on puudu. Ta võib need leida näiteks korvist, mis on täis okstest lõigatud kettaid :-).

Söömise ajal tärkab uus projekt: elamu tuleb muuta arsti kabinetiks. Ilmselgelt on lastel selge mälupilt sellest, mida nad mänguks vajavad. Kui mööbel on ära liigutatud ooteruumiks ja doktori kabinetiks, töötatakse välja detailid, näiteks süstal, kuuldetoru, side ja ravimipudelid. Need on tehtud lihtsal viisil pulgast, riidest, nöörist vmt. Patsient on pandud voodisse ning teiste patsientide aeg ooteruumis on samuti sisustatud.

Üks teine grupp 5-6 aastaseid kasutavad väikest halgu, puukoort, männikäbi, kiviklibu ja lihtsaid nikerdatud puust inimeste ja loomade kujusid ehitamaks põrandale farmi koos majade, tallide, kaevu, karjamaade ja põldudega. Ruum on mugavalt korrastatud, loomad hoolitsetud, karjus lamab väljas karjamaal koos oma lammastega. Lapsed võivad mitu päeva järjest seda stseeni edasi arendada – nad lisavad midagi siia, muudavad midagi seal, ilmselgelt sellepärast et algne kujundus ei vasta enam pidevalt muutuvale pildile nende kujutluses.

Ülevoolav fantaasiamaailm, mis oli kolme kuni viie aastase mängus, on nüüd mitmekesisemate visuaalsete kujunditega – nüüd lapsed naudivad uute väikeste lugude välja mõtlemist ja esitamist. Nad oskavad oma võimast kujutlusvõimet selgelt väljendada kasutades selle väljendamiseks lihtsaid vahendeid – olgu see siis kasvõi taruvaik ja muda käsitööks või vesivärvid ja rasvakriidid joonistamiseks.

Kokkuvõte

Kolme vanusetaseme kokkuvõtteks võime öelda, et esimese seitsme aasta jooksul hakkavad lapsed haarama maailma läbi aktiivse ja loova mängu. See pidev tegevus haarab neid tunneterikkas eneseväljenduses ning suhtluses ja lõpuks ka kujutlustes, kogemustes ja taipamises. See on universaalne õppimise protsess, milles laps väljendab ennast samm-sammult. 

On oluline, et lastel oleks lubatud läbida iga tase kirjeldatud viisil ja nende areng ei oleks takistatud liiga intellektuaalse sisuga või abstraktsioonid ei oleks juurutatud liiga vara.

Mõned mänguasjaideed võiks lisada eelnevate vanuserühmade nimekirjale:

  •  sõlmnukk (kui on lapse poolt soovitud, jalad võivad olla tehtud kahest järelejäänud riide nurgast) 
  • teised riidest nukud
  • kuju saanud nukk (seitsmenda aasta suunas) 
  • nukuriided 
  • lihtsad marionetid 
  • kootud loomad 
  • mõned head pildiraamatud, eriliste momentidega 
  • käsitöökorv koos lapse enda kääridega, vajalike raamatutega (paberitega), sõrmkübar, niidirull, riidetükike ja vilt